Ma olin kaitseväes see tüüp, kes luges investeerimisraamatuid, näiteks „Rikas isa, vaene isa“ ja rahavoo kvadrant. Robert Kiyosaki ütles, et on olemas vasak kvadrant ja parem kvadrant ning et vaja on olla paremas, ja mina mõtlesin, et okei, siis ma lähen paremasse kvadranti, ning hakkasin uurima, kuidas see minek käib.
Raha mul sel ajal ei olnud ja inimesed küsisidki, mis mõttega ma investeerin, kui mul on nii vähe raha. Mind aga huvitas see teema nii väga, et ma tahtsin kohe pihta hakata. Pärast kaitseväge läksin ma tööle teenindajaks, ja ma olin enda arvates väga hea teenindaja.
Kuidas ma elasin kontoriruumis ja miks see raha ei olnud enam minu oma
Ma elasin sel ajal kolme lihtsa rahareegli järgi, millest ma olen kirjutanud eraldi loos. Praktikas nägi see välja nii, et palga ma investeerisin ära ning jootrahast proovisin süüa ja kuidagimoodi ellu jääda. Õnneks oli mul väga odav üürikorter, mis oli tegelikult ühetoaline kontoriruum, nii et ma ärkasin hommikul kontoris ja ostsin süüa peamiselt nuudleid.
Nendest reeglitest kõige olulisem on minu jaoks kolmas, mis ütleb, et unusta ära, et sa oled endale maksnud. See raha ei kuulu enam sulle, vaid sinu portfellile, ja sa pead ennast sellest rahast eraldama. Sa ei saa mõelda, et panin nüüd raha kõrvale ja mingil hetkel võtan selle välja ning ostan endale uue auto või uue telefoni.
See raha ei kuulu enam sulle, vaid sinu portfellile, ja portfelli ainus eesmärk on tagada sinu vabadus.
Mis juhtub siis, kui portfell ühel päeval sinuga rääkima hakkab
Sinu ülesanne on portfelli toita ja tema ülesanne on kasvada. Ta reinvesteerib ja liitintress teeb oma tööd, kuni ühel hetkel ütleb portfell sulle: „Kuule, mul on tunne, et sa oled selle välja teeninud, et interneti eest võiksin nüüd mina maksta.“ Sina ütled talle selle peale aitäh ja lased tal maksta, ning sellest hetkest oled sa saanud tükikese vabadust juurde, sest sa ei pea interneti jaoks enam oma palka kulutama.
Läheb natuke aega ja portfell ütleb jälle: „Kuule, mul on tunne, et pool üüri võiksin nüüd mina maksta.“ Ja sina ütled, et aitäh sulle, portfell, see üür oli jumala pekkis ja ma ei jõudnud seda enam kanda. Niimoodi vaikselt, vaikselt, vaikselt võtab portfell lõpuks kõik sinu kulud üle.
Mulle endale meeldib see pilt hullult ja minu meelest on see kõige ilusam kirjeldus sellele, mis juhtuma hakkab. Kui sa toidad portfelli järjepidevalt ega lõpeta, siis võtab portfell järjest suurema osa sinu kuludest enda kanda, ja selles ei ole midagi keerulist.
Miks tuleb elada alla oma võimete ja samal ajal oma võimete piiri tõsta
Inimesed ütlevad sageli, et neil ei ole raha, et investeerida, ja ma saan sellest aru. Kui sul raha üle ei jää, siis sa ei märkagi investeerimisvõimalusi, ja see on täiesti loomulik. Kõigepealt peab hakkama midagi üle jääma, olgu see siis üks euro või kümme eurot.
Kui on raha, siis on fookus, tekib huvi ja sa hakkad iseenesest õppima.
Varem ei viitsinud sa uurida, mis asi on aktsia, aga kui sul on kümme eurot üle, siis hakkad sa kohe mõtlema, kuhu see paigutada. Sa teed oma esimese investeeringu, mis võib olla täiesti vale, aga sa saad sealt oma õppetunni kätte ja lähed targemana edasi.
Alguses tähendab see ilmselt seda, et sa lased lahti mõttest, et sul peavad olema uued asjad ja uued riided. Sa käid kaltsukas ja sööd odavalt ehk elad teadlikult alla oma võimete. Siis hakkad sa seda piiri vaikselt tõstma: nüüd ma enam ei söö neid kõige odavamaid nuudleid, vaid ostan natuke kallimaid, ja mingil hetkel hakkan äkki hoopis kartuleid sööma.
Kõige suurem viga on mõelda, et ma olen nüüd viis aastat investeerinud ja võin endale kõike lubada. Kui võimete piir tõstetakse korraga väga kõrgele, siis jääb portfell koha peale ja kogu motivatsioon kaob ära.
Kus ma ise omadega pekki panin ja mida ma teeksin täna teisiti
Ma püüdsin ettevõtja osast üle hüpata ja saada kohe investoriks. Kvadrandi mõte on liikuda läbi kõikide osade ehk töötajast ettevõtjaks ja ettevõtjast investoriks, aga mina mõtlesin, et pole probleemi, hüppan sellest üle ja saan hakkama.
Täna arvan ma, et see oli minu viga, sest palju lihtsam on luua kapital ettevõtlusega ja seda investeerida, kui hakata kohe oma väikestest säästudest portfelli ehitama. Kui sa aga ei taha ettevõtjaks hakata, siis tasub saada oma valdkonnas nii hinnatud spetsialistiks kui võimalik, luua nii palju väärtust kui võimalik ja suunata sealt nii palju kui võimalik investeerimisse.
Milleks mulle seda raha lõpuks üldse vaja on
Portfelli eesmärk on vabadus ehk see, et sa saaksid vabalt elada. Ma võrdlesin kunagi huvi pärast riikide jõukust ja seda, kui õnnelikud nende riikide inimesed on, ning nägin, et jõukamad riigid kipuvad olema ka õnnelikumad. See on loogiline, sest seal on inimeste põhivajadused rahuldatud.
Nii et raha aitab õnnele kaasa, aga ta ei tee seda tööd sinu eest ära. Alusta sellest, mis sul praegu on, ja kui portfell ühel päeval esimest korda ütleb, et selle arve maksab nüüd tema, siis ütle talle aitäh.