Ma olen mõelnud selle peale, et tegelikult me lihtsalt kasutame siin elus kõike. Meile on antud mingi aeg ja selle aja jooksul kasutame me neid asju, mis meil parasjagu on.
Sul võib olla maja, auto ja raha, aga sa ei võta seda autot pärast surma endaga kaasa, vaid sa kasutad seda praegu. Kui asjale niimoodi vaadata, siis tekib küsimus, mida ma kõige selle abil kogeda tahan. Minu jaoks teeb selline vaade elu kuidagi lihtsamaks, sest sa võid luua jõukust, sul võivad olla ägedad asjad ja sa võid neid nautida ning olla tänulik, et sul on selline võimalus.
Me lihtsalt kasutame siin elus neid asju, mis meil on, ja keegi meist ei võta neid endaga kaasa.
Miks me hoiame oma asjadest ja mugavusest nii kõvasti kinni
Me võime kinni hoida rahast, majast ja mingist mugavusest ning samamoodi ka suhetest. Kui ma hakkan enda sees vaatama, miks ma nii kõvasti kinni hoian, siis tuleb seal tihti vastu hirm sellest ilma jääda ja ego, mis tahab, et asjad oleksid täpselt nii, nagu mina tahan.
Ma ise alles õpin seda, kuidas luua ja samal ajal mitte kõige külge kinni jääda ning kuidas kasutada seda, mis mul on, ja olla selle eest tänulik. Minu jaoks on väga oluline see kogemus, mida me siin elus endale ja teistele loome: millise tundega ma elan, millise tundega on inimesed minu ümber ja kas meil on siin koos hea olla. Kui ma kardan kogu aeg midagi kaotada, siis ma ju ei koge seda, mis mul praegu olemas on, sest kogu mu tähelepanu läheb hoidmise ja kartmise peale.
Kas ma üldse oskan sellest rõõmu tunda, mis mul juba olemas on
Ma olen seda küsimust ka väga isiklikult kogenud. Pärast üht oma elu suurimat ettevõtmist oli suur asi tehtud ja inimesed olid kokku tulnud, aga mina olin nii tühi, et ma ei jaksanud sellest rõõmustada.
Kõrvalt võib paista, et sa oled edukas, aga päris küsimus on see, kas sa ise seda koged. Sealt hakkas mind järjest rohkem huvitama minu enda võime elu kogeda, ehk võime tunda tänulikkust, armastust ja rõõmu. Selle võimega tuleb enda sees tegeleda, sest muidu on ka järgmine asi olemas ja ikka on tunne, et midagi on puudu.
Miks ma ütlen, et raha on minu jaoks nagu aplaus loodud väärtuse eest
Ma olen öelnud, et jõukus on nagu aplaus selle töö ja väärtuse eest, mida sa oled loonud. See on üks viis, kuidas ma raha enda jaoks mõtestan, sest ma tahan luua väärtust, aidata inimesi ja teha midagi, millest on kasu.
Investeerimisklubi juures on mulle kõige rohkem jõudu andnud inimesed. Kui keegi tuleb ja jagab oma teekonda ning ütleb, et ta on saanud abi või julgust, siis tekib tunne, et see, mida me teeme, läheb teistele korda. Ma olen selle eest väga tänulik, sest need inimesed, suhted ja kogemused on minu jaoks väga suur osa jõukusest.
Finantsiline vabadus on olnud üks minu eesmärke. Kui ma aga noorena oma unistusi kirja panin, siis oli see ainult üks väike osa palju suuremast elust, mida ma kogeda tahtsin ja kuhu kuulusid tunded, inimesed, vaimsed kogemused ja kõik muu.
Mida ma kirjutaksin suurele reklaamplakatile, kui saaksin öelda ainult ühe asja
Ühes podcastis küsiti minult, mida ma kirjutaksin suurele reklaamplakatile, kui ma saaksin anda inimestele ühe sõnumi. Minu vastus oli, et armasta rohkem.
Meil on see üks elu ja me saame valida, milliseid mõtteid me mõtleme, milliseid tundeid tunneme ja millist energiat enda sees kasvatame. Ma saan teisi toetada, aidata ja nendest hoolida ning luua midagi head.
Armasta rohkem, sest see üks lause mahutab minu jaoks ära peaaegu kõik, mida ma olen õppinud.
See tundub väga lihtne, aga minu jaoks on selle sees väga palju: armastus oma lähedaste, teiste inimeste ja selle elu vastu. Mida rohkem ma ise sinnapoole liigun, seda rohkem tahan ma ka luua ja anda.
Kui sa oled alles otsimas, mida oma eluga teha, siis pane oma unistused kirja. Kui sa juba liigud, siis ära anna alla, ja kui sa oled palju saavutanud, siis ole alandlik ehk be humble. Kasuta neid võimalusi, mis sul on, loo endale ja teistele ägedaid kogemusi ning ole tänulik, sest me saame seda elu praegu elada.