Kui me Singapuri konverentsi tegime, siis oli mul selline tulemuste tegemise aeg, kus kogu minu fookus läks ühte kohta. Ma mõtlesin kogu aeg sellele, kuidas teha see sündmus nii heaks, et inimene, kes kohale tuleb, saaks sealt päriselt midagi kaasa.
Ma tundsin vastutust nende inimeste ees. Kui keegi paneb oma aja ja raha sellesse, et meie juurde tulla, siis ma tahan, et see kogemus oleks võimas, ja just see vastutus pani mind tegutsema.
Minult on küsitud, kuidas ma oma fookust hoian. Minu puhul algab see sellest, miks ma midagi teen. Kui see põhjus on tugev, siis kukuvad teised asjad lihtsalt ära, sest sul ei ole nende vastu enam samasugust huvi.
Kui sinu miks on tugev, siis kukuvad paljud teised asjad iseenesest ära ja sa ei pea nendega võitlema.
Mis vahe on sellel, kas ma parasjagu tarbin teiste loodut või loon ise
Kui sa oled ise millegi loomise sees, siis muutub ka see, mida sa tahad oma ajaga teha. Sul on mingi asi, mida sa tahad maailma tuua, ja sa mõtled selle peale, teed, õpid ja lahendad. Siis ei ole sul enam nii suurt vajadust kogu aeg teiste inimeste loodud asju tarbida.
Minu puhul on see vahe väga selgelt tuntav. Kui ma olen loomises, siis ma tahan tegeleda sellega, mida ma ise loon. Muidugi on vaja ka sisendit ja õppimist, aga see käib siis selle eesmärgi juurde, mille nimel ma parasjagu töötan.
Ma ei pea kogu aeg vaatama, mis toimub Facebookis ja meedias ning mida kõik teised teevad. Las elu läheb vahepeal ilma minuta edasi ja las asjad juhtuvad ka ilma minu kontrollita. See on tegelikult päris vabastav, kui sa annad endale aru, et sa ei pea kõiges osalema ja saad panna oma tähelepanu sinna, kus sa praegu tahad midagi ära teha.
Miks ma tahan uut asja tehes vahel lihtsalt teiste inimeste kinnitust
Uut asja alustades ei tea ma kunagi täpselt, mis edasi saab. Sa liigud nagu pimedas, kus natuke teed on näha, ja siis pead sa tegema järgmise sammu. Muidugi tekib selle juures küsimus, kas ma liigun õiges suunas või jooksen praegu peaga vastu seina.
Sellistel hetkedel tahad sa lähedastelt või teistelt inimestelt mingit kinnitust, seda social proof'i, et see, mida sa teed, on vajalik. Mul on seda samuti vaja olnud ja see annab jõudu juurde. Kõige tugevam asi on minu jaoks aga ikkagi minu enda põhjus: miks ma alustasin ja mida head ma tahan sellega inimestele anda. Kui ma selle juurde tagasi tulen, siis saan ma jälle tegutseda.
Mille arvelt minu fookus tuli ja mida ma täna enda käest lisaks küsin
Konverentsi tegemise ajal läks töö alla meeletult palju aega ja see tuli sõprade, suhte ja une arvelt. Ma olen seda võrrelnud sportlase treeninglaagriga, kus sa paned mingiks perioodiks kõik ühte asja.
Nüüd tean ma aga ka selle hinda, sest pärast konverentsi olin ma nii tühi, et taastumiseks kulus mul pool aastat. Tugev miks paneb sind küll tegutsema, aga ta ei küsi sinu käest, kas sa oled vahepeal vett joonud ja maganud.
Sellepärast küsin ma nüüd selle miks kõrvale ka teise küsimuse, nimelt selle, kuidas mul endal läheb. Ma püüan enam mitte teha asju oma tervise ja lähedaste arvelt, ja vahel tähendab see, et ma jätan midagi tegemata ja lähen hoopis puhkama.
Ma ei pea kõike kontrollima ja võin lasta elul vahepeal ka ilma minuta edasi minna.
Ehk siis tulles tagasi fookuse juurde: mind aitab kõige rohkem see, kui ma tean, mida ma loon ja miks ma seda loon. Kui see on enda sees olemas, siis on palju lihtsam seda ka päriselt teha.