Millist elu ma tegelikult tahan luua ja miks ma kirjutasin ühest majast viis-kuus lehekülge

Ma mäletan, et olin umbes 19 või 20, kui ma võtsin aja maha ja hakkasin kirjutama, millist elu ma üldse elada tahan. Ma kirjutasin sellest, milline inimene ma tahan olla, milliseid tundeid ma tahan tunda, milliseid materiaalseid asju kogeda ja milliseid vaimseid kogemusi siin elus saada.

Ma läksin sellega päris sügavale. Ainuüksi ühe maja kohta kirjutasin ma viis-kuus lehekülge: millised korrused seal on, milline on maja ümbrus ja milline on loodus selle ümber. Kirjutasin ka sellest, kuidas ma ise ennast seal sees tunnen ja mismoodi ma seal mõtlen.

See tunne läks kirjutades nii tugevaks, et mul tekkis selline õnn ja joovastus, et vau, kui võimas see on, ja ma tahtsin seda veel ja veel. Nii ma siis kirjutasingi edasi.

Miks ma usun, et unistamine ja loomine on iga inimese sünniõigus

Ma usun väga unistuste loomisesse. Meil on inimestena olemas kujutlusvõime, mille abil sa saad enda sees luua mõtte, pildi või terve maailma, mida sinu ümber veel olemas ei ole. Minu jaoks on see meie sünniõigus.

Aga kui palju me seda võimet tegelikult kasutame ja kui palju me võtame aega, et mõelda, mida me tahame siia ellu luua endale, oma lähedastele ja teistele inimestele?

Ma tahan luua sellist elu, mida ma ise päriselt kogeda tahan, mitte sellist, mis lihtsalt näeb hea välja.

Kui ma neid asju kirja panin, siis ei teadnud ma finantsidest ja investeerimisest veel suurt midagi. Finantsiline vabadus oli ainult üks väike osa sellest suuremast pildist, sest ma tahtsin kogeda elu, teha asju ja areneda, ning mul oli vaja leida viis, kuidas sinna jõuda.

Nii ma hakkasingi õppima. Ma lugesin raamatuid ja käisin koolitustel ning kahe aasta jooksul läbisin ma kaheksateist täiendkoolitust, mille hulgas olid teenindus, alustava ettevõtja baaskoolitus, majaehitus, matkaradade planeerimine ja metsamajandus. Ma tegin isegi traktorijuhiload, sest ema ütles mulle kunagi, et üks amet peaks sul olema selline, mida läheb vaja ka siis, kui kõik on täitsa pekkis, ja traktorijuhti läheb alati vaja. Pärast lubade saamist ei ole ma küll kordagi traktoriga sõitnud, nii et kui keegi soovib mind traktorijuhiks, siis kirjutage. Kogu see huvi tuli aga sellest, et mul oli enda sees üks suur unistus, mille poole ma tahtsin liikuda.

Kõik minu varasemad unistused ei olnud muide minu enda omad, ja sellest, kuidas ma oma unistuste tahvli lõpuks seinalt maha võtsin, olen ma kirjutanud eraldi. Sellest ajast peale küsin ma lisaks sellele, mida ma tahan saada, ka seda, mida ma tahan tunda.

Miks tuleb pärast unistamist tagasi tulla sinna, kus sa täna oled

Unistada on äge, aga pärast seda tuleb tagasi tulla oma tänasesse keskkonda ja küsida, kus ma praegu olen, mida ma oskan ja millised on need konkreetsed sammud, mis mind edasi aitavad.

Minu puhul ongi see käinud nii, et kõigepealt on olemas suur pilt ja siis hakkan ma seda tükk tüki haaval kokku panema. Kui me Singapuri konverentsi tegime, siis kirjutasime me välja kõik tegevused, nagu esinejad, toode, bränd, turundus, see, kuidas inimesteni jõuda, ja see, milline on nende kogemus. Pärast seda tegime me neid tegevusi iga päev.

See teekond muutus kogu aeg, sest keskkond muutus ja meie ise saime targemaks. Mõni eesmärk, mille sa alguses paned, ei pruugi lõpuks seda suurt pilti üldse kõige paremini toetada, ja seepärast peab olema paindlik. Kui sul on aga visioon olemas, siis sa tead alati, mille poole sa liigud.

Hoia seda suurt pilti silme ees ja tee iga päev midagi, mis sind sellele natuke lähemale viib.

Mida mina ise saan teha, et maailmas oleks natuke parem

Mul oli noorena ka periood, kus ma vaatasin ja lugesin väga palju tumedat infot maailma kohta, igasuguseid vandenõusid ja kõike seda, kuidas maailm on halb. Ma olin põhimõtteliselt vandenõuteooriate ekspert, küll ainult filmide baasil, ja minu sisse tuli sellest järjest rohkem hirmu, viha ja kurbust.

Ühel hetkel jõudsin ma aga küsimuseni, et okei, aga mida mina saan teha, et siin oleks parem. Ma tahan luua maailma armastust, aidata inimesi ja toetada oma lähedasi, ja küsimus on ainult selles, kuidas ma seda teen. Sealt hakkas minu jaoks palju muutuma, sest ma sain aru, et mina ise loon oma reaalsust ja saan oma elu eest vastutuse võtta. Võib öelda, et sealt sain ma oma väe tagasi.

Kui sa tunned praegu, et oled kinni ega tea, kuhu liikuda, siis võta endale see aeg ja pane oma unistused kirja. Mine sinna sisse, mõtle ja tunneta. Sa ei pea alustades teadma kõiki vastuseid, sest mina ei teadnud ka. Pärast seda vaata, mis on esimene asi, mida sa saad selle unistuse jaoks teha, küsi abi, õpi ja hakka tegema, sest see on sinu elu.