Kui me Markoga Investeerimisklubi arendasime, oli meil üks mõte kogu aeg keskmes: kõige tähtsam on liikme areng. Kõik, mida me teeme, peaks aitama inimesel areneda, ja kui miski seda ei tee, siis ei ole seda ilmselt vaja.

Kõige tähtsam on liikme areng, ja kõik muu, mida me teeme, peab seda toetama.

See kõlab lihtsalt, aga sellest ühest mõttest tuleb tegelikult väga palju otsuseid. Mida inimene sellelt sündmuselt õpib, kuidas ta õpib ja kuidas teha nii, et ta saaks õpitut oma elus ka kasutada?

Miks tuleb oma ideed vaadata liikme silmadega, mitte korraldaja omadega

Korraldajana võid sa olla oma ideest väga vaimustuses. Sul on äge esineja ja äge teema ning sa tahad midagi suurt teha. Siis tuleb aga vaadata asja teiselt poolt ja küsida, kuidas liige seda kõike kogeb.

Meil kujunes selle jaoks välja viis põhimõtet: loe, kuula, käi üritustel, ole kogukonnas ja tunnusta. Need toetasid üksteist. Sa loed raamatust mingi mõtte, kuulad kellegi kogemust, tuled sündmusele ja saad küsida, ning siis räägid sa teiste inimestega, kes on sama asja läbi teinud. Ühel hetkel hakkad sa nägema, kuidas sina ise saaksid edasi liikuda.

Kogukonnas saad sa ka ise jagada, sest keegi on sinust mõnes asjas kaugemal ja mõnes asjas oled sina juba midagi läbi teinud. See on väga äge, kui inimesed hakkavad üksteist toetama. Sama oluline on tunnustamine ehk see, et märgatakse, kui keegi areneb, teeb midagi ära või julgeb alustada, sest meile oli tähtis, et inimesed tunneksid, et nende teekond läheb teistele korda.

Miks võib üks vestlus anda inimesele rohkem kui terve päev loenguid

Me tahtsime, et inimene läheks meie sündmuselt koju tundega, et ta suudab midagi korda saata ja saab oma elus midagi muuta. See tunne ei tule ainult programmist, vaid sellest, et ta kohtus inimestega, sai uusi mõtteid ja tahab nüüd ise ka tegutseda.

Mis on see hea energia, millega inimene meie juurest ära läheb ja mida ta oma ellu kaasa võtab?

See on palju suurem kui ühe loengu kuulamine. Mõnikord võib just üks vestlus anda inimesele selle julguse, millest tal puudus oli, või leiab ta sealt kellegi, kellega edasi koos õppida. Sellepärast mõtlesime me sündmusi tehes alati ka sellele, kus ja millal inimesed saavad puhata, süüa ja omavahel rääkida.

Miks ma olen kõigi nende inimeste eest nii tänulik

Kui ma mõtlen sellele, mida me oleme loonud, siis kõige tugevam tunne on tänulikkus. Ma olen tänulik Markole, meie tiimile, auliikmetele ja kõigile inimestele, kes on kaasa tulnud ja panustanud, sest üksinda ei oleks ma seda kõike teinud.

Kui keegi tuleb ja räägib, kuidas tal läheb või kuidas see kogukond on teda aidanud, siis annab see mulle meeletult energiat. See on minu jaoks väga suur väärtus ja palju suurem kui lihtsalt vaadata, kui suureks mõni portfell on kasvanud.

Ma tahan aidata inimestel avastada nende enda jõukuse loomise potentsiaali ja see soov oli kõige selle sees juba päris alguses. Ehk siis kui ma midagi loon, tahan ma vaadata inimese poole ja küsida, mida tema vajab, mida ta siit õpib ja kuidas see aitab tal edasi minna, sest sellest algab minu jaoks väärtuse loomine.