Ettevõtluse kõrval peab jääma ruumi elule, inimestele ja sellele, mis minu sees toimub

Mind on alati huvitanud väga erinevad asjad. Mulle meeldib luua, mõelda suurelt ja tegeleda korraga mitme valdkonnaga, ja samal ajal on mind järjest rohkem huvitama hakanud see, mis toimub inimese sees.

Ma küsin enda käest, millised mõtted mul on ja millised emotsioonid ning kuidas need mõjutavad seda, mida ma teen ja kuidas ma teiste inimestega olen. Jooga juurde jõudsin ma just selle uudishimuga, sest ma tahtsin inimese olemusest rohkem aru saada. Ma olen õppinud ja lugenud ning proovinud seda kõike ka ise kogeda.

Ma tahan seda, mida ma õpin, ka ise läbi kogeda, mitte ainult sellest lugeda.

Miks ma nimetan maise ja vaimse ühendamist elukunstiks

Ma nimetan seda enda jaoks elukunstiks: kuidas elada ja tegeleda ettevõtlusega nii, et ettevõtlus ei neelaks kogu elu ja alles jääksid ka kõik teised elu pooled. Ma olen ise kogenud, mis juhtub siis, kui see ei õnnestu, sest pärast üht suurt ettevõtmist olin ma nii tühi, et pidin pikalt taastuma ja olin vahepeal unarusse jätnud nii iseenda kui ka oma lähedased.

Vaimne praktika on toonud mu ellu rohkem tasakaalu ja kohalolu ning vähem stressi ja pingeid. Ma ei ela veel alati selle järgi, mida ma tean, aga ma liigun sinnapoole ja tunnen, et teen tänu sellele ka teadlikumaid otsuseid.

Mis aitab mul märgata, mis minu sees toimub, ja miks ma alustan hommikut vaikselt

Mind aitavad hingamine, meditatsioon ja kohalolu, sest nende abil märkan ma, mis minu sees toimub. Kui ma tunnen mingit pinget või emotsiooni, siis saan ma korraks peatuda ja vaadata, mis see on.

See tuleb minuga kaasa ka töö juurde. Kui enda sees on rahulikum, siis on lihtsam näha, mida on vaja teha, ja teistpidi annab ka ettevõtluse kogemus rahu juurde, sest mõnda asja oled sa juba näinud ega pea kõike enam esimest korda läbi tegema.

Mulle meeldib alustada hommikut vaikselt: tunnetada keha, hingata, süüa ja lasta tempol tasapisi tõusta, et energiat jätkuks ka õhtuks ja inimestele minu ümber.

Vahepeal tõmban ma juhtme seinast välja ja lähen loodusesse, sest ainult nii jääb elule ruumi.

Ma käin ka Mahadeva joogakoolis õpetamisel abiks, kus ma saan jagada seda, mida ma olen õppinud, ja ise edasi õppida. Ma ei tunne, et ma oleksin kuhugi lõplikult kohale jõudnud, sest ma avastan ja õpin ikka edasi.