Üks minu esimesi investeeringuid oli hõbemünt ja see oli veel krooni ajal. Ma läksin väriseva käega ja ostsin endale ühe hõbemündi ning mulle tundus, et kõik vaatavad mind ja tahavad seda münti minult ära varastada. Kodus panin ma mündi sahtlisse ja mõtlesin, et jess, nüüd ma olen investor. Ma olin enda üle väga uhke, kuigi mul oli ainult üks hõbemünt.
Ettevõtteid ma siis veel analüüsida ei osanud. Ma hakkasin uurima, mis asjad on fondid ja aktsiad ning kuidas raha üldse kasvab, ja võtsin alguses pangast fonde. Siis lugesin ma kuskilt, et oma raha tuleb ise juhtida, sest nii õpid sa kõige rohkem, võtsin raha fondidest välja ja hakkasin seda vaikselt ise paigutama.
Kuidas ma plaanisin kulla ja hõbeda hinnasuhte pealt mega rikkaks saada
Ma ostsin järjest hõbemünte juurde, sest mul oli tehtud oma analüüs. Ajalooliselt on kulla ja hõbeda hinnasuhe olnud umbes kuusteist ühele ehk kuusteist hõbemünti ostab ühe kuldmündi, aga sel ajal oli see suhe palju suurem, umbes seitsekümmend ühele. Ma mõtlesin, et mingil hetkel toimub korrektsioon, hõbe tõuseb kõvasti ja siis saan ma mega rikkaks.
Rikkaks ma selle pealt ei saanud ja hiljem liikusin ma hõbedast pigem välja, aga ma õppisin sellest väga palju. Mind huvitas kogu selle juures tegelikult vabadus. Ma lugesin Robert Kiyosaki raamatuid ja sealt hakkas mind kõnetama investori roll, sest ma tahtsin, et mul oleks võimalus teha neid asju, mida ma teha tahan, kogeda elu ja ennast teostada.
Finantsiline vabadus oli ainult üks osa sellest elust, mida ma tahtsin endale luua.
Miks ma hakkasin ühel hetkel küsima, mida ma ise saan inimestele luua
Mida rohkem ma õppisin, seda rohkem tahtsin ma aru saada ka ettevõtetest: kuidas nad raha teenivad, mis nende numbrite taga toimub ja mis teeb ühe ettevõtte väärtuslikuks. Mulle meeldib keerulisi asju uurida ja sellepärast hakkasid mind huvitama ka optsioonid.
Ühel hetkel hakkasin ma aga järjest rohkem vaatama enda poole ja küsima, mida mina saan luua, kuidas ma saan inimesi aidata ja mis on see väärtus, mida mina oskan anda. Ma sain aru, et raha ei ole asi, mida taga ajada, vaid see tuleb selle järel, mida sa teistele lood.
Raha on minu jaoks nagu aplaus selle väärtuse eest, mida ma olen teistele inimestele loonud.
See mõte suunas mind ka Investeerimisklubi juures. Ma tahtsin, et inimesed avastaksid enda jõukuse loomise potentsiaali, näeksid võimalusi, õpiksid ja julgeksid midagi ette võtta.
Ma olen sellel teekonnal kogu aeg õppinud, nii raamatutest, oma kogemustest kui ka teiste inimeste lugudest. Mida rohkem ma õpin, seda rohkem tahan ma ka ise midagi luua, ja just midagi sellist, mis aitab teistel edasi minna.