Investeerimisklubi sündis sellest, et mul endal ei olnud inimesi, kellega investeerimisest rääkida, ja ma otsustasin nad ise kokku tuua. Selle alguse loo, kaheksa sõbra ja ühe suure joonisega, olen ma juba eraldi ära rääkinud. Siin tahan ma rääkida sellest, mis tuli pärast seda, kui asi oli käima läinud ja me Markoga seda aastaid vedasime.
Mul endal oli seda kogukonda vaja ja ma arvan, et just sellepärast see käima läkski.
Mida ma klubis iga päev tegin ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis
Minu poolel oli palju korraldamist, kliendisuhtlust, süsteemide ülesehitamist ja tiimiga töötamist. Ma mõtlesin välja sündmusi, kaasasin inimesi ja ehitasin üles kogu selle tagala, mille peal üks klubi seisab. Mind huvitas kogu see kogemus tervikuna: kuidas inimene meie juurde jõuab, mis temaga sündmusel toimub ja mis tundega ta ära läheb.
Organiseerimine meeldis mulle väga ja kogu see tegevus oli hästi põnev. Mulle on alati meeldinud suuri asju luua ja selle klubi juures sain ma seda teha koos inimestega, kes mõtlesid minuga sarnaselt.
Kuidas klubist kasvas välja festival ja mida suur sündmus korraldajalt nõuab
Ühel hetkel oli meie ümber terve hulk inimesi, kes tahtsid koos õppida, suhelda ja areneda, ja sellest kogukonnast kasvas välja ka Investeerimisfestival. See on väga võimas tunne, kui midagi sellist sünnib kogukonna enda seest.
Mida suuremaks sündmus ja organisatsioon kasvavad, seda rohkem hakkavad lugema kvaliteet, korrektsus ja tähelepanu detailidele. Sul on väga palju liikuvaid osi, mis peavad koos toimima, ja selleks on vaja head tiimide juhtimist, selget suhtlust ja korras süsteeme. Ma õppisin selle käigus ka seda, kui palju aega üks suur sündmus võtab ja kui raske on vahel anda teistele üle midagi, mida sa oled kogu aeg ise teinud.
Kõige rohkem olen ma tänulik nende inimeste ja sidemete eest, mis sellest kõigest tekkisid.
Miks me klubi ja festivali lõpuks Äripäevale üle andsime
Hiljem andsime me klubi ja festivali Äripäevale üle ja see tundus meile loomulik samm. Äripäeval oli suure korraldajana olemas tiimide tugi, samas kui meie vedasime seda kõike kahekesi ja väikese tiimiga. Meie jaoks oli see peatükk jõudnud lõpule ning oli aeg liikuda järgmiste ettevõtmiste juurde ja jätta oma ellu rohkem aega ja ruumi.
Mul on väga hea meel, et klubi ja festival elavad edasi ning kasvavad teiste eestvedamisel. See mõte, mis tekkis kunagi lihtsalt minu enda vajadusest kellegagi investeerimisest rääkida, tõi lõpuks kokku väga palju inimesi, ja see on minu jaoks selle loo kõige ilusam osa.